Teisipäev kell 10-16
Kolmapäev kell 10-16
Neljapäev kell 10-16
*Tammistu raamatukogu on 08. august-10. august SULETUD! Oleme suvekoolis! Väljapanekud
Tammistu raamatukogu eelkäijaks on Tammistu rahvaraamatukogu seltsi raamatukogu, mis loodi 1907. aastal. Seltsi tegevus on väga hästi dokumenteeritud ja säilinud on nii protokollid kui ka kirjavahetus. Tammistu Rahvaraamatukogu sai suuresti eksisteerida tänu seltsile ja seda eriti enne 1920. aastaid, kui raamatukogu ülalpidamine oli majanduslikult peaaegu täielikult seltsi kanda. Sel ajal poleks ükski kogukondlik organisatsioon eksisteerinud ilma entusiasmi ning liikmete omapoolse panustamiseta. Mingit tasu seltsi heaks töötanud inimesed ei saanud.
Tammistu rahvaraamatukogu seltsi esimene üldkoosolek peeti 19. aprillil 1907. aastal Tammistu koolimajas, sinna oli kogunenud 32 asutajaliiget. Seltsi esimeheks valiti Viktor Kapsta, raamatukoguhoidjaks kooliõpetaja Peeter Ilves. Esialgseks asukohaks sai Tammistu koolimaja, kus raamatukogu 13. mail avati. Esimese aasta lõpuks oli raamatukogul 62 lugejat ja 800 laenutust.
Tekkis vajadus oma maja järele. Moodustati komisjon seltsimaja platsi ostmiseks või rentimiseks. Oma maja oleks võimaldanud seltsil teenida rohkem tulu, mida oli toimetulekuks vaja – niigi oli kehtestatud raamatute lugemise maks ja korraldati kõikvõimalikke üritusi, näiteks anti etendusi, kontserte, tehti pidusid. Ilma oma majata oli seda aga raske teha, sest polnud kohta, kus üritusi korraldada. 1911. aasta alguses tuli Liivimaa kubernerilt teade, et rahvaraamatukogusid ei lubata koolimajas pidada ning olukord läks veelgi keerulisemaks, sest koolimajades tegutsevatele raamatukogudele kehtestati piirangud raamatute osas, mis kogus olla võisid. Lisaks ei meeldinud võimudele, et kooliga mitteseotud inimesed seal viibivad. Raha oma maja ehitamiseks aga esialgu ei olnud. Kuna 1911. aastal kehtima hakanud muudatused piirasid raamatukogu arengut, siis koliti tegevusega seltsiliikme ning kaupmehe Johan Tamme eluruumidesse.
1914. aastal saadi lõpuks oma seltsimaja ehitamisega alustada. Teada on, et rahvamaja ehitust alustati 1914. aasta jaanipäeval. Esimesel aastal sai valmis vundament. Järgmisel aastal sõlmiti leping Tammistu rahvaraamatukogu seltsi ja ehitaja vahel. Ehitajaks oli Taavet Grünwald Vara vallast Rooma talust.
Maja avati 28. juulil 1918. Raamatukogu koliti lõplikult uude majja alles aastal 1922. Sama maja on olnud kultuurikeskuseks tänaseni.
1928. aastal võttis seltsi eestseisus tegevuskavasse ehitada seltsimajale juurdeehitus hoone läänepoolsesse ossa. Raha selleks saadi kogukonnalt, kuna seltsi ruume soovisid kasutada mitmed ümbruskonna ühingud ja organisatsioonid. Ehitamisel loodeti ka kooliõpilaste vanematele, kuna koolil oli ruume vähe ning paar klassi plaaniti seltsimajja üle tuua. Tekkisid võimalused senisest veel aktiivsemaks seltsitegevuseks, lisaks said seltsimaja ruumid välja renditud Tammistu Algkoolile – klassiruumideks ja õpetaja elamispinnaks.
1931. aastaks oli Tammistu Rahvaraamatukogu seltsimajast kujunenud Tammistu rahvamaja. Rahvamaja kuulus Tartumaa rahvamajade võrku. Ülalpidajaks oli endiselt Tammistu Rahvaraamatukogu selts ning ülesandeks olla kultuuri- ja haridustöö keskmeks väljaspool kooli, samuti tegevuskohaks kõigile Tammistu vallas asuvatele hariduslikele ning muudele organisatsioonidele. Rahvamaja oli koht erinevate loengute, rahvakoosolekute ning laulu, muusika, näitekunsti ja kehalise kasvatusega seonduvate tegevuste edendamiseks.
- On teada, et raamatukogu esimesel tegutsemisaastal annetas Tammistu rahvaraamatukogu seltsi auliige ning Tammistu mõisaomanik Gustav Ludwig von Rathlef raamatute ostmiseks 25 rubla. Sel ajal maksid raamatud keskmiselt 50–60 kopikat, seega oli tegemist võrdlemisi suure summaga.
- 1910. aastal oli raamatukogus kokku 404 raamatut, 1940. aastaks oli raamatute hulk kasvanud 1252 teoseni. Raamatud olid paigutatud raamatukappidesse. Esialgu mahtusid raamatud ühte kappi, hiljem muretseti juurde teinegi ning alates 1937. aastast oli raamatukogu kasutuses 3 raamatukappi.
- Raamatukogu kasutamise eeskiri nägi ette, et samal päeval võib raamatuid laenata ainult ühe korra ja raamatuid ei laenutata neisse peredesse, kus on nakkushaigusi.
- Üheks enimloetud raamatuks Tammistu raamatukogus oli 1931. aastal eesti keeles välja antud Frances Hodgson Burnett'i „Salaaed“, mis oli lausa kolmel aastal kümne enimloetud raamatu hulgas (1933. aastal 19 laenutust, 1935. aastal 10 laenutust ning 1936. aastal 9 laenutust).
- 1932. aastal tõstatas seltsiliige härra Mokrik koosolekul teema, et raamatukogus on mitmeid „alaväärtuslikke raamatuid ning sopakirjandus tuleks kogust kõrvaldada“. Raamatukogu juhataja härra Reisenbuk aga arvas, et „parem, kui inimene õpib elupahesid raamatust kui otse elust“ (kõnepruuk muutmata).